Ma ei ole kindel, kes on selle pealkirja välja mõelnud inimene, aga tegu on suurepärase leiuga. Kasutusala on ääretu. Kõlab mänguliselt, tõsiselt, lüüriliselt ja pädevalt. Oletame, et sa teed midagi, mis paistab harjumatu ning keegi astub tuppa. Mida see peaks tähendama? küsib ta üllatunult. Tundra tõuseb, vastad sina. Sellega võib mõndagi seletada. Meeleheidet, linnulendu ja mälestusi. Olime Norras ja jäime rünnaku alla. Põhjapõtradest tüdinud sääsed olid meid avastanud ning imesid ahnelt verd, milles tuksus ahastus ja uudishimu. Mis sa ütled, kui kurgus on nutt ja putukad? Tundra tõuseb. On see naise või mehe nimi? On see mõnest raamatust? Igatahes kummitab kenasti. Ma arvan, et võtan ta endale. Ei olegi vahet, millest raamat räägib. Sellise pealkirjaga raamatu annaks välja hea meelega.
Ma võiksin kirjutada armastusest, öeldi mulle. Meestest ja naistest. Suhetest. Ma ei oska selle kohta rohkem öelda, kui et... tundra tõuseb. Kaks sääske ühe hoobiga. Kas sulle ei tundu?
1 kaassõna:
mulle on ikka ja jälle tundunud, et põhjamaalasena on mulle tundra tühjus ja üksindus mõistetavam ja lähemal (ehk on siin isegi ürgset geneetilist mälu) kui kõrbe tühjus ja üksindus, kuigi tihti kasutatakse just kõrbega seonduvaid kujundeid. võiks ju ka öelda, et "mul on tundra peal" või "ma olen omadega tundras" jne.
aga selle lauseni ma jõudsin üht loovkirjutamise kursuse ülesannet tehes. pidime viimase kiire harjutusena mõtlema hiina õnneküpsiste lauseid ja mulle tundus, et sõna tuleks anda ka ühele sellisele hiina õnneküpsisele, kes peab õnne tühiseks ja räägib hoopis tumedamatest asjadest, mõjudes seetõttu isegi ähvardavalt. teed paberi lahti, loed, söök hakkab suus ringi käima, neelatad valjult ja vaatad korraga selja taha, sest ootamatu tuuleiil pani ukse kääksuma, ja nüüd tundub sulle, et miski nähtamatu on ruumi üle võtnud.
(võid raamatu pealkirjaks võtta küll).
Postitage kommentaar